ma

ma ei oska enam tunnetada inimeste mõtteid mu ümber . tunduks nagu oleks mul midagi mõttes mis segab keskendumist , ei .. mul pole midagi mõttes , ma lihtsalt ei mõtle . kõik on jäänud mulle võõraks , mis sest et alles eile rääkisime . mu ajusse siseneb vist hälve , kui seda nii saab öelda . mul on ruumi vaja , mu tähtkuju on veemärk ja see vajab ruumi ja õhku . mis saaks olla parem kui suits ja tass kuuma kohvi , minu lapsepõlve lemmikkoht , kus oli turvaline . enam mitte .. ma muudan selle enda jaoks ebaturvaliseks , ma mõtlen asju välja , vahest näen ka viirastusi , ja üleüldse mul elu on mitmekesine , ühel hetkel nutan , teadmata mis mul viga on . teisel hetkel naeran , unustades mis minuga kunagi lahti oli olnud , praegu ma veel möistan ennast , aga varsti mitte , sest mu aju on nagu arvutiviirus , mis hälvab mu mõtteid , keegi justkui tahab meelega mu mälestustes sorida , ma tean et seal on keegi ..